Siin on p2ris mitu p2eva:D

Hei. Mul on natuke aega nii et ma kirjutan, mis vahepeal toimunud on. Eile oli mu esimene päev koolis. Selles koolis käivad kõik Santo Domingo rikkad ülbikud, aga minu klass on k6ige normaalsem. Imke oli väikeste klassis, aga ta sai minu klassi tulla, kuna see teine klass on kohutav. Mu klassis käib veel üks vahetusõpilane USAst (Cole). Ta on tavaline usa 16a pioss, kes ei joo, suitseta ei käi pidudel jne. Kõik küsivad minult, kas ma joon alkoholi, sest nende jaoks pole siin midagi paremat teha.
Üks klassiõde (Irene) kutsus mind homme enda juurde lõunale. Ma küsisin oma isalt luba ja ta helistas Irenele (ma ei tea miks?). ta lubas mulle kl 5 järgi tulla ja koju viia. YFUs räägiti, et ma peaks oma sõprade kutseid igale poole vastu võtma, selle asemel, et kodus passida, aga seda on raske teha, kui mind kuhugi ei lasta! Mul pole midagi selle vastu, et oma perega aega veeta ja bondida, aga isa ja ema on kogu aeg tööl ja need lapsed on liiga väikesed minu jaoks. Nii et nüüd ma passin siin ja sülitan lakke kuna mul pole midagi paremat teha.
Ma hakkasin eilsest Joauga jõusaalis käima (E-N), nii et vähemalt õhtul on mul tegevust. Ma saan juba hästi hispaania keelest aru ja loodan, et varsti hakkan normaalselt rääkima ka, siis saan oma isaga paremini läbirääkimisi pidada. Ma pean kuidagi enda vanematele kenasti selgeks tegema, et ma vabal ajal ei suhtle 8aastastega.
Tulles enda venna juurde- ta on nii armukade kõigi peale, kellega ma suhtlen. Iga kord, kui Joau meile tuleb, ta ripub mu küljes nagu tatt, musitab mu õlga ja silitab säärt. Ma ei arva, et pered siin NII lähedased on, nii et ma hakkan temast eemale hoidma. Isa on ka armukade, aga mitte nii agresiivne. Arvestades kõke seda on mul siin ikkagi üllatavalt lõbus.
Täna ma jõusaali ei jõudnud, kuna käisin Joauga omale lokitange ja fööni shoppamas. Kõige parem moment oli see, kui me läksime poe kohvikusse ja ma sain normaalset kohvi! Ecuador on columbia kõrval. Siin juuakse head kohvi, aga minu peres on lahustuv kohv! Pärast seda, läksime vesipiibu baari.
Lähipäevil lähen juuksurisse. Ma loodan, et nad mu juustega midagi kohutavat ei tee, kuna ma suhtlen siin käte, sõnaraamatu ja paari vigase fraasi abil.

Täna käisin oma klassiõe juures. Irene on rikaste perekonnast. Nende perekond pole selline, nagu tüüpilised perekonnad siin. Nad kuulavad söögi ajal ooperit ja elavad linna kõige vaiksemas ja ohutumas kandis. Neil on head kohvi ja nad söövad hommikusöögiks puuvilju (kui mina puuvilju tahan, siis pean endale ise ostma). Irene on ainuke laps, ta pole religioosne ja ta kuulab metalit- ma arvan, et temast saab mu hea sõbranna:D

Eile käisin ma isa ja emaga ühe sõbra lapse 15ndal sünnipäeval. Nende jaoks on see väga tähtis sündmus. Ma arvasin, et võibolla astun ämbrisse ja soovin valele inimesele õnne, aga pärast sellist sisenemist oli see võimatu. See üritus nägi välja nagu roosa barbie printsessi pulm- sünnipäevalaps (Suzanna) sisenes koos oma nõbu (Alexiga), tal oli puhvis roosa kleit, lillekimp käes ja kroon peas. Nad seisid kahekesi toa keskel ja kuulasid, kuidas perekond kõnet pidas.
Pärast ma jõin ema ja isaga brändit:D Kui ma väljas suitsu käisin tegemas, siis hakkasin Alexiga vestlema ja õhtu lõpus, pärast serenaadi lõigati suur kolmekordne pulma/sünnipäeva tort lahti.

Nii palju asju on juhtunud, aga mul pole lihtsalt aega kirjutada. Ma pean endale mingi teise telefonikaardi saama, kuna ma smsin nii paljude inimestega, et mu kaart on kogu aeg tühi, aga ärge muretsege, kui ma uue kaardiga laen 30$ siis saan saata 5000 sõnumit. Kõik poisid tahavd minuga välja minna ja kõik tüdrukud yahavad mind oma sõpradele(poisid muidugi) tutvustada. Ma kardan, et kui tagasi eestisse tulen, arvan et kõik tahavad mind, kuna siin... oi. Mul on vaja Darjat, kes ütleks:"Laura, enamus inimeste jaoks pole tähtis, kas sa elad või mitte, nad lihtsalt näevad, et sa oled kergesti kättesaadav.", Katrinit, kes vaataks mind sellise näoga, nagu mul oleks profesionaalset abi vaja või Getet, kes ütleks:"Ega sa nüüd nii ilus ka ei ole!"
Piltide laadimine võtab terve igaviku, aga ma üritan aega leida, et need üles panna.

Mul hakkas kool. See n2eb v2lja nagu vangla ja 6pilased on lapsikud ja ylbed rikkurid, aga nendega on l6bus:D Yks piff kutsus mind reedel sushit s66ma. Ma sain aru perekonnast, et laup2eviti v6in ma klubides k2ia. Igaljuhul eelmine reede ma k2isin Joauga ja ossa raisk kuidas ta tantsib! Pole ime, et katrin peale hispaanias k2imist enam eesti klubides k2ia ei taha.
Mu 6ed on tyytud, kuna nad on 2ra hellitatud. Ma tulin sellele j2reldusele, j2lgides teisi perekondi. Mu vend ja isa on Joau peale armukadedad. See, kuidas mu vend k2itub on juba pikem jutt, aga ma pean jooksma, kuna kell on 16.36 ja kell 17.00 tuleb Joau kylla;)
Musid, p2ikest:)

Ok. mu isa pani mu uksele luku, kui ma peaks tahtma privaatsust. &ed on ka normaalsemaks muutunud. Ma tean, et nad tahtsid minuga bondida, aga see oli juba liig. Nyyd on k6ik ok ja me oleme asjad selgeks r22kinud. Eile ma n2gin yhte tyypi, kes meile linna tutvustas enne, kui ma oma perega kohtusin. Tuleb v2lja, et ta elab minu k6rvalt2navas. Ta tuli meile ja r22kis minu emaga juttu. 3a tagasi k2is ta yhe saksa tydrukuga, nii et ta teab palju asju, mida ma tunnen siin. Ja (niipalju, kui ma nende jutust aru sain) ema kurtis ka talle, mida ta kardab ja ei saa aru minu kohta. Muidugi on neil ka raske, kui kuskilt teisest maailma otsast tuleb suvaline tydruk neile elama. Ei tea kuidas k2ituda ja kas ma olen yldse normaalne inimene. Aga see tyyp r22kis emaga ja tundub, et tal on ka nyyd syda rahulikum.
Ma l2hen t2na selle tyybiga Patricut (vahetus6pilane, hollandist vist?) kylastama ja ma hakkan temaga oma maja k6rval j6usaalis k2ima. Emale ta meeldib, nii et ma saan temaga hakata igalpool k2ima ja ei pea enam terved p2evad majas passima. aa selle tyybi nimi on Jau:D
Ma lubasin, et l2hen lastega laup. m2e otsa jooksma. Seal on nende kirik. Eriti hull v6ib v2lja n2ha, kui mina jooksen v2simatult kiriku suunas, aga ma pean perega kvaliteet aega veetma ja koos igasuguseid asju tegema, siis on suhted ka paremad. Ma tunnen, ennast v2ga h2sti ja ma arvan, et asjad muutuvad paremuse suunas.
Ma saan oma pagasi t2na k2tte!!! Olgu p2ikest teile ja 2rge sitta keerake(K)

Uus ilus päev on koitnud ja mul on on häid uudiseid- mu pagas on Quitos! Homme läheb isa sellele järgi. Ma nägin oma kooli ka. Nuttev sakslane (ta sai selle võluva hüüdnime, kuna ta nuttis terve orientatsiooni ajal) ütles väga tabava lause: „Ii't loooks like priiison“. See on vabaõhu kool. Kolm seina on tellistest ja uksega sein on trellidest. Mul hakkab seal väga lõbus olema:D Meil on erakool nii et mõned inimesed isegi oskavad inglise keelt. Meie inglise keele õpetaja oskab normaalselt rääkida ja ta küsis, kas me oskame hästi inglise keelt ja nuttev sakslane ütles, et oskab. Noh, kui nii on siis mina oskan suurepäraselt. Privaatsust siin pole. Aga isa sai vist aru, et ma päris nii avatud pole ja ostis vannitoa ukse ette riivi. Ma võin nüüd rahulikumalt hingata. Õed on tüütud ja näpivad mu asju, aga see on siin normaalne. Praegu olen ma imekombel oma toas üksinda. Täitsa lõpp kuidas ma tahaks oma õed maha lasta! Kas kõik väiksed õed on NII tüütud? Ma ütlen, et tahan magada ja nad tahavad minu tuppa õppima tulla. Appi!!!! nad tahavad kogu aeg, et ma neile jäätist ostaks. Ma ei ole nii rikas, et nende jäätisesöömist sponsoreerida. Ja emale nad seda ei ütle, sest ema ei lubaks seda. Kui nad küsivad mult, kas ma tahan jäätist siis ma ütlen kogu aeg EI! Lähen ostan omale jäätist siis kui neid ei ole. Vend on mul normaalne. Ta jagab enam vähem ka, mis privaatsus on. Ma hakkan oma ust kinni hoidma, kui mind ei ole. Mul pohhui, kui mingi jama sellest tuleb. Mina ei näpi teiste asju ja on loogiline, et nad ei näpi minu asju. Selle õpivad nad euroopa kultuurist selgeks!

Hei hei:) Ma istun oma toas ja hakkan magama minema. Kell on siin praegu 22.00. Mul on juba päris kodune tunne:D Mu õed kogu aeg kallistavad mind ja näpivad mu juukseid. Ma varem kartsin, et nad võib-olla tahavad, et ma lapsi hakkaks hoidma, aga praegu tundub, et nemad on minu lapsehoidjad:D moskiitod on siin palju lahedamad, kui Eesti sääsed. Nad on nii pisikesed, et sa ei näegi neid ja nad nõelavad (mind vähemalt) nii, et ei tunnegi. Kui ma ennast sealt kogemata ei süga siis ei panegi tähele. Aga nad nõelavad nii, et veri väljas:P Isa võttis mu kaasa, kui ta mu õdedele kooli järgi läks. Kooli nimi on Madre Laura (katoliiklik kool) ma sain aru, et mina hakkan seal ka käima. Ma mõtlesin, et kaua võib minuga nii juhtuda- kõigepealt Eestis tüdrukute klass ja siis siin tüdrukute kool. Õudne! Õnneks tänu meie suurepärasele suhtlusele käte abil oli see ainult arusaamatus. Ma lähen kooli nimega Madre de la Paz (ma ei tea, kas on õige kirjapilt). Jah hingake rahus- seal on poisid ka:D Isa küsis, kas ma olen katoliiklane. Nad ise on kõik, aga ta ütles „no problem“ kui sai eitava vastuse. Me ostsime mulle täna selle jublaka, millega ma saan oma laadijat seina torgata. Meil on vetsus sellised pistikud, millesse saab tel. laadijaid toppida, aga läpaka oma on liiga suur. Peale pikka vehkimist sai isa aru, mida ma tahan, aga see adapter oli ka natuke liiga väike. Ütluse abil: „mis kinni ei jää, saab kinni löödud“ sai isa selle adapteri laadija otsa. Seal on mõra sees nii, et ma ei julge seda sealt ära võtta. Teisi asju ma laen vetsus. Peale kaubanduskeskuses: Shopping käimist, läksime hamburgerit sööma. Müüja seal nurga peal praadis kohe oma kassipiffid ära, mitte ei soojendanud mikros nagu eestis tehakse. Väga hea oli. Vanemad küsisid, kas ma suitsetan (nad vist pole mu faili korralikult näinudki) ja jälle „no problemo“ nad isegi pakkusid, et ma suitsetaks diivanil. Tere hommikust, ma ei suitseta (eesti)kodus ka toas ja seal pole väikseid lapsi. Nii et ma läksin aeda suitsetama. Meil on bassein ka, aga kahjuks aed pole eriti suur ega ilus. Aga vähemalt maja on kenam, kui enamus, mis siin on. Ja teenija tundub ka tore.Ma loodan ikka oma pagasi ka tagasi saada. Palvetage kõik minu eest, kui te usute et sellest kasu on. Ma nüüd lähen magama, homme peab vara ärkama.

Uus ilus p2ev:)

Mul oli suur jutt v6tme peal kirjas, aga see ei tule siin lahti. Kui ma teise netipunkti saan siis lisan selle, aga mul hakkab siin vaikselt elu tekkima nii, et ma ei viitsi v2ga kirjutada.
Homme saan ma pagasi k2tte. Jee! ja esmasp. kooli. Siis saan koolivormi ka.
Ok praeguseks k6ik:D

Minu saabumine.

Praegu olen ma juba oma perekonnas- Santo Domingos, aga ma kirjutan, kuidas ma nii kaugele joudsin:D
Koigepealt lennujaam: Me (mina ja teised eesti tydrukud, kes ecuadori tulid) olime veetnud 66 soomes. Mul polnud mingit tunnet, et ma l2hen kuhugi. Kui siis reisile paariks p2evaks.
Lennuki toit polnud just imetlust v22rt, aga see pole oluline. Me maandusime Pariisi muidugi hiljem, kui ette n2htud ja pidime jooksma, et teise lennu peale j6uda. Kui ma v2ravatest l2bi kihutasin siis ma polnud v2ga 6nnelik, et oma tankidega tulin, kuna ma pidin need loomulikult jalast 2ra v6tma ja ega ma ajaga s6ber polnud. Kui me olime oma 2km maha jooksnud ja l6puks lennuv2ravasse j6udsime, 6eldi meile, et lennuk hilineb ja meil on pool tundi veel aega. T2iesti l6pp! ja k6ik teised naersid meie yle:D Mina l2ksin loomulikult suitsu ruumi otsima, aga ma ei leidnud seda 6igeks ajaks yles, vahet pole, et ma pean 10,5h j2rjest lendama:D(pariis-venezuela) Selles lennukis oli veits mugavam, aga jalaruum oli ´2iksem. Toit oli muidugi mitu korda parem. Ja ma v6tsin isegi yhe 6lle. See lend l2ks kiiresti kuna ma magasin enamus ajast. See sarnanes ajas reisimisega:D Me veetsime 24h lennujaamas/lennukis ja me j6udsime ikka 22 august Ecuadori:D Venezuela lennujaamas polnud loomulikult suitsuruumi noh, kui sa pole vip. L6puks kui ma maandudes n2gin Quitot(Ecuadori pealinna) siis ma olin h2mmastuses. See oli nii ilus. Pagas oli meil k6igil nejal loomulikult kadunud, aga see on Ladina-Ameerika. Vahet pole ma tahtsin lihtsalt suitsu teha ja magama minna.

Meie orientatsioon oli Quito 22re pool. See koht oli vapustavalt ilus. Kui ma viitsin panen pildid ka sellest yles. K6ik YFU vabatahtlikud olid v2ga toredad ja kedagi ei h2irinud, et ma suitsetan. ma olin Yllatunud, kui n2gin, et k6ik kutid polegi seal nii koledad nagu r22gitakse:D
Orientatsioonil r22giti meile k6ike seda, mis eestiski. V2ga huvitav, aga v2hemalt ma kohtasin uusi ja huvitavaid inimesi. enamus sakslasi muidugi, sest nad tahavad oma m6la ja karjumisega k6ik ylej22nud maailma inimesed end vihkama panna. Aga m6ned olid p2ris talutavad ja yksikud isegi toredad. Ma kohtasin v2ga toredat L2ti tydrukut Ellat, aga millegi p2rast ta ei salli L2tit ja tahab Pariisi elama minna. Ta 6pib praegu prantsuse keelt. Minu toas (kuna meid paigutati eraldi, et me ainult eesti keeles ja eesti inimestega ei suhtleks) oli 1 soomlane ja 2 sakslast. yks sakslane oli kurja ja ylbe n2oga ja vaikne. Teine oli s6bralik, agha kui ta oma pandega kokku sai, oli hullem kui Paris Hilton. Soome tydruk oli v2ga tore (Kaisla) ja teises toas oli veel yks soome tydruk Anna. Muidugi me naersime selle yle, kui sarnased meie keeled on, aga kui v2he me aru saame.
Orientatsiooni l6pupoole (pyhap) tulid pagasid. Teised eesti tydrukud (Anu, Terje ja Kelly) ja siis yks saksa piff (imke) said oma pagasid k2tte ja mina olin ainuke, kelle oma veel kadunud on (super!). Hea on see, et ma ei pidanud oma pagasit kandma, kuna see oli NII raske (see polnud just eriti nutika ehitusega kohver)+ ma sain poodi minna riideid ostma. keegi teine ei saanud linna n2ha- me olime yhes kohas ja ma sain suitsu osta, mis oli juba otsas!
Esmasp hommiku poole, hakkasime me oma kodulinnade poole s6itma. Santo Domingosse s6itsin 2 sakslasega ja 1 hollandlasega (oli vist hollandist?) Igal juhul peale ma ei tea kui pikka ja ohtlikku s6itu m2gede vahel (Ecuadoris on normaalne m2gede vahel kurvis m66das6itu teha), me j6udsime kohale. Meie vanemad olid t66l ja me olime YFU esindaja ja tema s6brannaga koos. Kuigi nad inglise keelt ei osanud, sain ma kuidagi seletada, et mul pole pagasit. Ma l2ksin Valeria s6brannaga omale riideid ostma ja teised l2ksid yhe vabatahtlikuga linna peale jalutama.
Riiete ost ei l2inud just kaua kuna mul polnud enam eriti sularaha:D See s6branna viis mind autoga m2e otsa, kust ma n2gin tervet Santo Domingot. See on nii suur! Ja siis me l2ksime j22tist s66ma. Kohviku eest jalutas kits m66da, aga see on vist siin normaalne. P2rast l2ksin ma selle s66branna juurde. Ta r22kis mulle kogu aeg et tal on "my son" kes l2ks kanadasse vahetus6pilaseks. Kui ta mulle neid pilte n2itas olin ma ypris yllatunud, et tal on tytar:D Aga ta on nii lahe. Ma tegelt m6tlesin, et oleks lahe, kui tema minu vahetusema oleks.
&htul ma kohtusin oma perega. Isa, ema 12a vend, 8a &de ja 6a &de. Nad olid nii toredad ja s6bralikud, kuigi ma hispaania keelt ei oska ja nemad ei oska inglise keelt. Mul tuli v2ike koduigatsus, kui sinna j6udsin ja ma olin kurb, sest mul pole pagasit ja k6ik kingid on seal sees. Noh aga mul on lootus see veel tagasi saada ja kui ei saa siis lennujaam pakkus mulle lahkelt 50$- jep see korvab kindlasti k6ik mu kahjud! aa ma l2hen erakooli, aga 6nneks on poisid ja tydrukud koos;) muidu ma sureks siia:D See saksa piff Imka tuleb ka minu kooli. Aga rohkem ma ei viitsi t2na kirjutada.