Siin on p2ris mitu p2eva:D

Hei. Mul on natuke aega nii et ma kirjutan, mis vahepeal toimunud on. Eile oli mu esimene päev koolis. Selles koolis käivad kõik Santo Domingo rikkad ülbikud, aga minu klass on k6ige normaalsem. Imke oli väikeste klassis, aga ta sai minu klassi tulla, kuna see teine klass on kohutav. Mu klassis käib veel üks vahetusõpilane USAst (Cole). Ta on tavaline usa 16a pioss, kes ei joo, suitseta ei käi pidudel jne. Kõik küsivad minult, kas ma joon alkoholi, sest nende jaoks pole siin midagi paremat teha.
Üks klassiõde (Irene) kutsus mind homme enda juurde lõunale. Ma küsisin oma isalt luba ja ta helistas Irenele (ma ei tea miks?). ta lubas mulle kl 5 järgi tulla ja koju viia. YFUs räägiti, et ma peaks oma sõprade kutseid igale poole vastu võtma, selle asemel, et kodus passida, aga seda on raske teha, kui mind kuhugi ei lasta! Mul pole midagi selle vastu, et oma perega aega veeta ja bondida, aga isa ja ema on kogu aeg tööl ja need lapsed on liiga väikesed minu jaoks. Nii et nüüd ma passin siin ja sülitan lakke kuna mul pole midagi paremat teha.
Ma hakkasin eilsest Joauga jõusaalis käima (E-N), nii et vähemalt õhtul on mul tegevust. Ma saan juba hästi hispaania keelest aru ja loodan, et varsti hakkan normaalselt rääkima ka, siis saan oma isaga paremini läbirääkimisi pidada. Ma pean kuidagi enda vanematele kenasti selgeks tegema, et ma vabal ajal ei suhtle 8aastastega.
Tulles enda venna juurde- ta on nii armukade kõigi peale, kellega ma suhtlen. Iga kord, kui Joau meile tuleb, ta ripub mu küljes nagu tatt, musitab mu õlga ja silitab säärt. Ma ei arva, et pered siin NII lähedased on, nii et ma hakkan temast eemale hoidma. Isa on ka armukade, aga mitte nii agresiivne. Arvestades kõke seda on mul siin ikkagi üllatavalt lõbus.
Täna ma jõusaali ei jõudnud, kuna käisin Joauga omale lokitange ja fööni shoppamas. Kõige parem moment oli see, kui me läksime poe kohvikusse ja ma sain normaalset kohvi! Ecuador on columbia kõrval. Siin juuakse head kohvi, aga minu peres on lahustuv kohv! Pärast seda, läksime vesipiibu baari.
Lähipäevil lähen juuksurisse. Ma loodan, et nad mu juustega midagi kohutavat ei tee, kuna ma suhtlen siin käte, sõnaraamatu ja paari vigase fraasi abil.

Täna käisin oma klassiõe juures. Irene on rikaste perekonnast. Nende perekond pole selline, nagu tüüpilised perekonnad siin. Nad kuulavad söögi ajal ooperit ja elavad linna kõige vaiksemas ja ohutumas kandis. Neil on head kohvi ja nad söövad hommikusöögiks puuvilju (kui mina puuvilju tahan, siis pean endale ise ostma). Irene on ainuke laps, ta pole religioosne ja ta kuulab metalit- ma arvan, et temast saab mu hea sõbranna:D

Eile käisin ma isa ja emaga ühe sõbra lapse 15ndal sünnipäeval. Nende jaoks on see väga tähtis sündmus. Ma arvasin, et võibolla astun ämbrisse ja soovin valele inimesele õnne, aga pärast sellist sisenemist oli see võimatu. See üritus nägi välja nagu roosa barbie printsessi pulm- sünnipäevalaps (Suzanna) sisenes koos oma nõbu (Alexiga), tal oli puhvis roosa kleit, lillekimp käes ja kroon peas. Nad seisid kahekesi toa keskel ja kuulasid, kuidas perekond kõnet pidas.
Pärast ma jõin ema ja isaga brändit:D Kui ma väljas suitsu käisin tegemas, siis hakkasin Alexiga vestlema ja õhtu lõpus, pärast serenaadi lõigati suur kolmekordne pulma/sünnipäeva tort lahti.

Nii palju asju on juhtunud, aga mul pole lihtsalt aega kirjutada. Ma pean endale mingi teise telefonikaardi saama, kuna ma smsin nii paljude inimestega, et mu kaart on kogu aeg tühi, aga ärge muretsege, kui ma uue kaardiga laen 30$ siis saan saata 5000 sõnumit. Kõik poisid tahavd minuga välja minna ja kõik tüdrukud yahavad mind oma sõpradele(poisid muidugi) tutvustada. Ma kardan, et kui tagasi eestisse tulen, arvan et kõik tahavad mind, kuna siin... oi. Mul on vaja Darjat, kes ütleks:"Laura, enamus inimeste jaoks pole tähtis, kas sa elad või mitte, nad lihtsalt näevad, et sa oled kergesti kättesaadav.", Katrinit, kes vaataks mind sellise näoga, nagu mul oleks profesionaalset abi vaja või Getet, kes ütleks:"Ega sa nüüd nii ilus ka ei ole!"
Piltide laadimine võtab terve igaviku, aga ma üritan aega leida, et need üles panna.